Segasumma suvila

 Keegi kaotas oma aluspüksid meie vannituppa ära - otsime omanikku juba 2,5 nädalat!

 Pakito tegi mulle super Hispaania õhtusöögi

 Selline asi ootas mind koju jõudes ükspäev ees...

 Hispaania kontsert kell 1 öösel mu toas

Perepilt :)

Natuke nüüd ka minu uuest kodust. Kes teab, kes ei tea, ma kolisin jaanuari alguses uude kohta, seda paljude erinevate asjaolude kokkulangemisel. Elan ikka veel kesklinnas, aga mitte enam juugent-kvartalis. Selle eest elan nüüd super ägeda vaatega suures ilusas toas (mis tekitab tunde, et elan New Yorgis vms), ühes korteris Paco ja tema paarilise Konstantiniga. Paco on siis hispaania poiss ja mu üks mein hõumi Lätis ja Konstantin (lühidalt Koka nagu teda kutsutakse) on grusiin ja kunstnik. Meie korter on on tõeline segasumma suvila, arvestades seda, et me oleme kõik EVSid ja ainuke EVSi korter Riias. Seega, kõik vabatahtlikud, kes soovivad üle Läti kokku tulla mingile üritusele või peole, peatuvad meie juures. Mitte mainida muidugi, et Paco on hipi, kes leiab igalt tänavanurgalt endale sõpru ja armastab häälega igal pool käia, seega tema majutajad ja sõidutajad on ka meie potentsiaalsed külalised. Seega meil rahu ei saa! Igal nädalavahetusel on keegi siin peatumas. Meil on õnneks selline reegel, et enne peab magamiskoha bronnima kui sisse sajad, sest vahest juhtub seda ka, et kõigile magamiskohti ei jätku, kuigi koht on meil ometi suur. "Kuldne pilet" meil ööbimiseks (ja ka lihtsal thängimiseks ja sisse sadamiseks) millal iganes ja ilma etteteatamata on ainult kolmel inimesel: Guntal, Uchal ja Tobil. Mulle väga soodsad tingimused :D Tobi on muide ka ühtlasi Paco parim sõber Lätis.
Kui meile kõigile nii armas ja kallis Chiara koju sõitis toimus ta lahkumispidu just meil. Kokku oli meil umbes 40 inimest, suur osa neist hispaanlased ja sakslased, 3 grusiini, 2 ukrainlannat, üks ungarlane, üks lätlane, üks venelane, üks eestlane (eksole!), üks austerlane, üks prantslane ja Chiara esindas Itaaliat. Minu tuba (sest see on suurim) oli kontsertsaaliks, kus hispaanlased pika kontserdi kahel kitarril ja trummil maha mängisid. naabrid käisid "vaid" kaks korda... See nädalavahetus ööbis siin....jumal teab mitu inimest :D umbes 10 ma arvan. Vat,  selline elu on meil siin.
Aga armas on see, et Paco ja Koka kokkavad alati rohkem kui neile tarvis oleks, just selle müttega, et jagada  minuga ka :)  tavaliselt me söömegi koos ja teeme üksteisele teed, joome spontaanselt paar shotti viina (mina siiski pakun selles osas ainult seltsi, shotid pole just mu lemmikud). Koju tulles ei tea kunagi, mis siin ees ootab...viimasel reedel tulin koju ja meil olid peale Paco ka teine hispaania poiss Jose ja Ucha, Ucha valmistas parasjagu Pacole ja Josele surma kostüüme peo tarvis.. mis sa oskad kosta. Vahest aga tulen trammist kodu-peatuses maha ja keegi karjub "DINAAAAA!" Vaatan ringi - ei miskit. Vaatan üles - aaa Tobi suitsetab mu rõdul. jne jne. Meil toimub alati midagi.
Ja muidugi, meie pere-vestlused on üle kõige, igaüks karjub midagi seosetut oma toast ja sellest läheb tõeline arutelu lahti. Ok, tavaliselt läheb arutelu lahti Kokast. Tema oskab alati midagi imestama panevat öelda :D Näide: Jose üritab meie ruuterit tööle saada. Mina istun Jose kõrval oma toas ja mängin arvutis kaarte (jep, ma olen sõltuvuses), Pao jalutab korraks minu toast oma tuppa ja hüüab Kokale "Ma arvan Jose saab kohe ära ühendatud neti". Koka läheb Pako tuppa ja küsib "Pako, kui palju Drogases preservatiivid maksavad?" :D:D:D Igapäevane elu meil. Või näiteks Koka läheb WC-sse....ja jääb sinna kahekümneks minutiks....laginal naerdes.... :D Või Paco tuleb õhtul kell 23 mu tuppa ja hakkab rääkima väga teaduslikult erinevatest kondoomidest. Miks ka mitte!
Meil on niiii tore kodu :)